Esmaspàev..

Nuh, et sis tànapàev ei saanud veel eriti ammendatud. Praegu rong ja maht.

See Genova-asi. K6ik, mis Milaanos puudu, oli Genovas tiptop olemas. Ilu ja suursugusust, peent kàsitòòd ja v6imsaid vaateid. Kui vanalinna tànavaid pidi k6ndida, siis oli iga 6uevaade vàike aatrium, milles alatasa yllatuseks tòòtasid triviaalsed asjad nagu pangad ja politsei.. ei, garabinjeerid ikka! ylikool, poekesed.. T6eliselt kitsad trepptànavad, mille k6rval meie vanalinna kàigud on avarad ja 6hurikkad alleed. Kui sellist tànavad vaatad, hakkab iseenesest sygelema tahe midagi lavastada 🙂

Genova vanalinn on t6esti armas. Parim. Infotàdi soovitas sadamat ka, a sin na ma enam ei j6udnud. Vastuv6tupotentsiaal jooksis vist kokku :P. Vàikesest vahepealsest àikesesagarast hoolimata oli 6htupoolikuks tànavail 34o. Vàike tyytu peavalukegi tekkis pàevapikka. Vàhe und ja palju koosamist

M6ned asjakysimised olen nàpuga jàrge ajades juba teinud, aga jah

Palju on suitsetamist, musti, k6ikv6imalikke toidukohakesi ja pesu! mida alatavasti kuivatatakse nòòril, mis on t6mmatud yhest aknast teise. Tavaliselt sama korterit pidi ilmselt. Ja see tàhendab: nii palju aluspykse!

Et netiskàik kàib làbi politseiregistrite, see on kyll uskumatu!

—

P6rguvàrk! See koht, et Itaalia rongiliiklust siunata!

6igelt perronnilt s6itis 6igel kellaajal rong tàitsa vastupidisesse suunda! Krr, numbreid ma ometi tunnen, niikaua, kui ma neid eestikeeli ytelda v6in. Tegelesin algul muude asjatamistega ja ei kuulanud k6hutunnet ka. Vahel nad ju pòòrlevad kah kuidagi vms. Peatusi kah ei òeldud. Kui sis yhes jaamas seinalt nime veerisin ja selle kaardilt yles otsisin.. siis ronisin jàrgmises jaamas maha

Uus hàda, – nii tilluke jaamake sattus, et pole piletiautomaati! Aeg 6htune, inimesi harvalt. Sis yks kutt tuli. Veerisin talle siis s6nastikust kysimuse, ta ise luges sealtmaalt, kust ta enam aru ei saanud, ise l6puni. Seal polnudki automaati. Aga ta kàskis mul mingil arusaamatul p6hjusel tubakapoodi minna. Làksin. Tuli vàlja, et see oli yksiti raudtee harukontor, tibil olid valmispiletid, talongid nigu. Rong làheb kahe tunni pàrast. Rahast me ei rààgi

—

V6tsin peavalutabletti, nukitsesin kyynte kallal, 6mblesin lipu, mille vars làks katki, koti kylge kinni.. Saigi aeg tàis

Loodan, et nyid on suund 6ige, sest nii pime on, et lootustki pole enam silte veerida. Seda, et nad kohalikes rongides jaamu ytleksid, ei tasu unistadagi

—

On 10. Kottpime ja +24

—

Vahelduseks kivist pink ja lagemuhe taevas

Pàeval nàgin naiste pellerit pesemas meest, praegu prygi korjavad ja vaguneid puhastavad ka mehed. Mitte naised, nagu meil kombeks