Neljapàev, 31. juuli

Suurte jokutamistega “roomdusin” sis u pool 3. Ikka oli yks neist roomatoovatest teedest, jàrelikult 😛
Perroon ja kivipink

Ostsin metroo pàevapileti, 4 euri. K6igepealt mingises “pyramide” jaamas, – see oli mòòdalask. Mingine tobe pseudojurakas vaid. Sis Colosseumi. See oli just enamvàhem selline, milline kujutletud. Lagunenud, ussitanud, konserveeritud, aga pàris. V6imas muidugi. K6ige tugevam emotsioon, mis tekkis, oli: Ok, nyid olen siis siin olnud”

Pilet 11 euri, sisaldab ka Mostra, Palatino ja Foro. See esialgu mingine Augustuse tee ja ta majad jms. Kui m6elda, et vàrk on ( niiv6rd-kuiv6rd) sàilinud pea 2 tuh aastat, siis on tumm kyll
K6rged puud, mis meenutavad seedermàndi, aga pole ka. Puude otsas karjade kaupa mingiseid tsinistajaid, veidi vàngemaid kui meie rohutirts, stiil sama. Kes on tsikaadid?

Rohi l6hnab kui ahjustv6etud sai. K6rbenud rohi nagu parasjagu kr6be koorik. Meeldivalt, aga mitte eriti elusalt

Olen siin, et naasta. Kas teed muudavad meid? V6i on see vastupidi?

—

Et sis megapalju varemeid. Osad on veel pooleli kaevata ja. Aga siin eksponeeritakse neid siiski kui varemeid, mitte kui ok linnakest. Suurte tegijate visualiseerimine ei 6nnestunud eriti, vàhemalt esialgu. V6ibolla hiljem saavad sousti, millesse syndida

Sattusin tàitsa kogemata s6javàemuuseumi. M6nes kirikus kàisin piilumas

Ja nyid sattusin purskkaevu juurde. Inimesed istuvad ja sulistavad jalgu. Mis siis minagi muud, eks

—