Liigu sisu juurde

F

november 19, 2008

Jumalatele omistatud hoolimatusega oli kaunite kujude pintsel ka Maali lähedusest mööda vuhisenud. Vahel tundus talle, et ta ise sellest sootuks puutumata on jäänud, aga proua Juudit oli teda, kui vaid kahtlustas peegli ees seisvat tüdrukut enesepiitsutamises, sakutama sööstnud. Nüüdki tegi talle nalja vaadata ja leida neid mõnda “värvitilka”, mis ilu käega tema peale oli tilkunud

Silmad ennekõike. Nende suurust ja pehmust rõhutavad plussprillid olid talle juba noorukieas nii omaseks muutunud, et kui poisid narritasid: Sni-mai maaask! – oli ta kangust kogunud ja vaid grimassi näidanud. Enesehinnangut see küll ei tõstnud, aga aitas paratamatusega leppida. Ja mujalt väge leida

Seda, mis väljastpoolt valu kippus tegema, suutis kõige paremini, justkui juhusliku viipega, muuta proua Juudit

PROUA JUUDIT

Otse esiema ta Maalile polnud, kuid samast harupuust ometi.  Alati hästi lõhnav ja mukitud, kogu suguvõsa laste lemmik. Palju neile vaja oligi! Mõni nali ja naeratus, vimkamehe silmapilgutus ja kui vaja, ka karvasem kirumine. Ja kõrvalesamm maadligiroomavast hallist argipäevast missugune! Teiste murelikkuse ja igaveste väsimusohete kõrvalt oli tal kerge eristuda

Hiljem hakkas Maali rohkem detaile märkama: ka tema kaotas vahel lootuse ja lasi tüdimuslainel üle pea lüüa. Ka tema pilk eksis mõnikord sinna, kus nägemine usuga seguneb ja kahtlus läks üle ohkeks. Kuid sealsamas ta oleks end otsekui elektriseerinud:  see tundus, nagu ta oleks end puhastanud pealelangenud räbalatest. Ta väristas tugevasti õlgu, nii et vibratsioon läks üle kaelale, aga ka kehale üldisemalt, rindadesse, puusadesse. Siis tõstis ta talumatu aeglusega käed ning sulges peopesad, vastu otsmikku ja pilguga kõrgemale. Selles asendis oli tema suursugune figuur kui päikese poole sirutunud kuninglill. Mida ta siis tundis või mõtles, ei söandanud Maali pärida, aga kui ta pärast mõnda aega sügavate hingetõmmetega “ellu tagasi” tuli, siis oli ta jälle kaunis ja helendav, rahulik ja nii soe. Kui Maali vahel hiljem mõtles, milline võiks olla jumalanna, siis tuli talle ikka silme ette proua Juudit.

Usk, mida tädi tüdrukutele lõputuseni kinnitas: “Oled ilus, kui sa seda ise tahad!” kinnistus aeglaselt kuid kindlalt. Vastukaaluks leplikkusele ja püüdele varjata, et ka päikesel on plekid

Proua Juudit oli noores eas linnadaam olnud, küllap sealt ka prouatamine, mis talle külge kleepus ja mida ta maal eladeski meeldida lasi. Aga oma toonastest tegemistest ei armastanud ta eriti rääkida. “Mis neid vanu asju ikka mäletseda,” sähvas ta otserünnakule vastu: “Igaüks on oma õnne sepp!” Ja et rõhutada, et tema puhul on selliste sepatööde meistriga tegemist, lasi üle näo valguda kõige pimestavamal lavanaeratusel

Oli aeg, mil Maali polnud taibanud, miks siis, kui proua Juuditi “kollasest passist” räägiti, häält tasandati ja last eemale kõssitama hakati. Teistel, keda ta teadis, oli küll tuhmimat värvi passiraamat, aga kollane ju ikkagi ka ilus värv! Hiljem, kui ta neist asjust rohkem taipama hakkas, leidis ta, et silmakiri keha teemadel on lihtsalt nõme. Ta oleks hea meelega tädiga nii mõndagi arutanud, aga kodune puritaanlik kasvatus hoidis keele sidemeis, – on asju, millest ei räägita!

Kui tüdruk oli selline kutsikaeas, siis astus tädi tihti ja juurde ja sakutas kergelt patsitripsudest: “Kes sa oled?”

Õige vastus oli tal juba teada – Kaunitar! Aga et mängu mitmekesistada, siis ütles Maali: “Peletis!”

Tädi sakutas veel kord ja kummardus tüdrukule lähemale. Maali hingas ettevaatlikult, otsekui teeks ta midagi keelatut, ta lummavat parfüümi ja tunnetas keha helgust ennast ümbritsemas. Oli hea ja ta oleks tahtnud tädi kallistada. Proua Juuditi helehallid silmad vaatasid väga ainiti ja Maali pani oma silmad kinni, sest ta ei julenud enam olla: “Kes sa selline siis ikkagi oled!?”

“Prost… Pros-ti-tuut!” pahvatas ta siis. Ja jooksis ära. Aga et ta vale suuna oli valinud, sealpool oli toa ummiknurk, siis jäi, nina vastu raamaturiiuliserva, selg tädi poole, kössitama. Ja kuulatama, et mis proua Juudit nüüd teeb. Seda, et ta kaebama läheb, seda tüdruk ei uskunud. Kui ta selja taha piilus, jahmununa absoluutsest vaikusest, siis oligi ta esimest korda tädi profiili näinud lae või taeva või jumala või pagan teab, mille poole pöördununa

Pärast… Pärast oli kõik teistmoodi. Nagu oleks kõik, mida vaja, juba ammu ja väsimuseni, läbi räägitud. Proua Juudit lamaskles aiatoolis, tema läks ebalevalt lähemale, ulatas punase-valgekirju maasikakõrre, suve esimese! – ja puges tädile peadpidi sülle

Tädi noppis kõrrelt ükshaaval varaseid marjasid, vaatas läbi tumevioletsete klaaside üksikuid pilvelambaid ja kõneles tasa: “Kuula, laps, ja jäta meelde! Su silmad on roheliste unistuste karva. Sul on vallatud pruunid laigukesed silmatätras.. need unustas sinna päike, kui ta neis kõditamas käis. Sul on suur ja ilus suu, sellesse mahub palju naeru. Ja veel rohkem jutuvada. Sul on tähelepanelik meel, mis teab, mis on hea ja mis paha. Ja varsti õpib seda ka eristama.. Sa oled kaunitar! Jäta see endale meelde!”

Pärast mõtles Maali, et see oli esimene kord, kui täiskasvanu ta kingituse vastu võttis ja tõesti ära sõi, mitte ei toppinud tagasi ja kiitnud: Las laps sööb..

Hea tunne on, kui su kingitus teisele tähtis on!

Järgmisel suvel tädi Juudit enam ei tulnud. Tuli vaid kiri, et nende pere emigreerub nüüd, sest on loa saanud. Paberite järgi Iisraelisse, tegelikult Londonisse, Pariisi,  Rooma, sealt Austraaliasse. “Ja kui olen juba Roomat näinud.. siis mis mul veel enam tahta! Siis võin ju kasvõi maha surra!” naeris ta ja kadus

Aga Maali teadis, tal oli meeles, et ta on kaunitar. Isegi, kui ta kaotas  lootuse ja lasi tüdimuslainel üle pea lüüa. Või tema pilk eksis sinna, kus nägemine usuga seguneb ja kahtlus ohkeks üle läheb

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: