Krrnjäuhh! Modulatsiooniga vasakule…

Sealt nad siis tulevadki mürrrinal: ikka Valentinike koos pühapäevaga ees (start 00.00), siis Tiiger, metalliselt valge ja noorkuu Veevalaja kuklas, järel (start 4. 51)

Noorkuusoovimised, see oluliseks muutunud tarve, kõigepealt:
Noorkuu lõimed

Tallinnas
ja üsna südalinnas
Rotermani kvartalis
pealegi Hiina loomaaasta avapidustused

Kui kohale jõuame, siis käib loomade viimane “vuntsimine”

Loomaringi alustab ROTT (mõtleb palju tulevikule; kaldub loomult kalkusele/karmusele; negatiivne mõtlemine; pidevalt tegevuses oma mõtetega, eriti öösel; vahel väga õnnelik (sel perioodil on vaimne praktika edukas); õnnelikel aegadel võivad teised takistusi põhjustada; ei arvusta/mõista kohut võõraste üle – ainult pereliikmed, abikaasa, jm; liigne lobisemine ja keelepeks; ei ole eriti suuremeelne ega helde; keskendub väikestele ülesannetele; ei võta ette suuri asju; palju mõtetut lobisemist ja sihipäratut tegutsemist)

Kuidas loomad üldse nõndavisi ritta said, sellest pajatatakse nii mõndagi lugu,
üks legend räägib võidu üle jõe ujumisest, kus pühvel oli esimene, aga rott istus pühvlil peas ja kaldal silkas teisest ette,
teione jällegi sellest, et ki määrati, et esimeseks saab kõige suurem, järelikult pühvel, siis teatas rott:
Pühvlit nähes ei hakka keegi kilkama, et vaata kui suur pühvel,
aga kõik inimesed, kes mind näevad, teevad seda..
Katsetati – nii oligi,
ja ei jäänud muud üle, kui esimese koha, selle kõige suurema looma koha, sai endale rott 🙂

PÜHVEL (meel väga selge, sügav, tugev; kinnine – nagu kivi; ei kuula ega arvesta nõuannetega; armastab magada; väljanägemiselt korratu; jäärapäine – raske ümber veenda, millekski sundida; ei ole eriti motiveeritud – ei tööta ega mõtle palju; sarkastiline vastuseks palvele teha tööd; alalõpmata hilineb, lükkab asju edasi – kaldub laiskusele; omab sisemist tarkust, ent ei kasuta seda konstruktiivselt; armastab toite ja söömist; meeldib puhata, nagu lehm külili keerata)

TIIGER (heroilise loomusega; hea tarkus; suur ego; tugevad tunded; armastab kõvasti perekonda; väga hea käitumine ja esinemisviis; mõjuv kõne – selge, konkreetne, tähendusrikas; palju meeli – meel muutub tihti; armastab osta-müüa (kaupmees, ärimees); armastab hasart- ja õnnemänge, täringumänge)

JÄNES/ KASS (enesekeskne, ei mõtle palju teistele, välismaailmale; suur armastus isa vastu; ei armasta ema – ei usu tema võimekusse aidata, toetada; alandlik, lihtne inimene, ei vaja omandit; kui kõht täis, siis on rahulolev; vajab kohest tänu, vaevatasu, heakskiitu – ei mõtle tulevikule; väike isu; osav, kaval; andekas; temperament karm/kalk; näib õnnelikuna, kõne on rõõmus, ent tihti on see vaid väline näitemäng; probleeme hammastega, kurguvalusid; kalduvus vee-elemendi haigustele)

DRAAKON (ei ole tugev; aus, ei valeta; ei saa kuulsaks; ettevõtmistes pingutab vahelduva eduga, puudub püsivus; aeg-ajalt edukas, ent raiskab võimalusi; viha lühike, põleb kiirelt läbi ja unustab kiirelt; hea süda; tugev hääl; kergeusklik – jääb teiste juttu kergesti uskuma; alandlik; vähe haigusi, ent kui neid esineb, siis on need problemaatilised)

MADU (loomult kuri; pikk viha; viha sütitab meele, paneb põlema omaenda raevust; tugev isiksus – keha, meel, iseloom, jne; kui ta ise ennast ei kahjusta, siis teised teda kahjustada ei saa; tugeva suuga – kõne terav, tihti raiuv või järsk; “must meel” – kalduvus negatiivsele mõtlemisele; tahab teha kõike omamoodi – ei nõustu kergelt teistega; kergemad mao ja maksa probleemid; suur patt)

HOBUNE (“nagu ime” – väga hea inimene; töökas, usin, hoolas; ka tuhat halba asja ei saa teda kahjustada; keskiga väga õnnelik, väga hea aeg; armastab kuulata teiste jutte, uudiseid; meeldivad hobused, autod, mootorrattad jm kiirelt liikuvad esemed; armastab reisida; naudib mänge, mängimist; aitab teisi inimesi, eriti tööasjus; tugev kõne – väga hea ja selge; magab vähe; üldiselt on elu tasakaalutu – kas äärmuslikult üles või alla)

LAMMAS/ KITS (ei räägi liiga palju; ei oma sisemist tarkust; tavaliselt kõhn; armastab süüa; ei saa teisi ei kahjustada ega abistada – ei aita ega takista; “valge meel” – väga hea, lahke, positiivne mõtlemine; väga vaikne inimene; ei ole toimekas – olekult lõdvestunud ja aeglane, laisk; armastab maakohti, põllumajandust, taimekasvatust; väga avatud meelega – ei ole konservatiivne; palju nn söögisõpru – s.o inimesi, kellega ta koos sööb, ent ei ole vaimseid sõpru, sügavat sõprust)

AHV (lühikese vihaga – äkitselt lahvatab ja kohe vaibub; meel sisemiselt väga arukas, mis ei pea aga väliselt tingimata näha olema; vähe jutukas; keha kerge ja aktiivne; meel ei ole tugev – kergesti hirmutatav; meel muutub kergesti nagu tuule käes liikuv rohi; veidi plaanitu, sihipäratu – võtab ilma läbi kaalumata asju ette; armastab mängida, vaba aega; kõne muutlik – lausub palju erinevaid, vastukäivaid asju; vahel valetab; näib väga puhtana, ent mitte just hügieeni kohapealt; teeb palju plaane; suur ego)

KUKK (pärandused ei aita, kaotab kõik; suur ego; liigselt mõtetut loba; suur, tugev iha, kiindumus; väga sotsiaalne tüüp – pidevalt leiab uusi sõpru; mõnedest sõpradest saavad vaenlased; usub oma sõpradesse; armastab puhtust ja korda nii iseendas kui oma ümbruses; magab vähe; ei ole hästi teadlik toimuvast – teeb asju “pimedalt”, mõtlemata, teadvustamata; tavaline olek naeratav; jõukas – raha tuleb; pidevalt end korrastav – väga mures oma väljanägemise pärast; ei oma erilist tarkust)

KOER (suur ego; keskmine viha; ei armasta omasid ega võõraid; kui tahab midagi ette võtta, siis ei saa keegi teda peatada – väga otsusekindel; ei oma salajast vara; vähe kahetsust/meeleparandust seoses elustiili, möödunud tegudega; kalduvus rahutusele ja tervisehäiretele – meel kütab end üles ja tuli sööb teda ennast; armastab liha; kiire kõnnak; suur iha; armastab väga reisida; üldiselt on meel ja loomus hea; kaotusi kannab väga hästi (seoses mõne halva sündmusega); haritud inimesed armastavad neid

SIGA (ei oma tarkust, ent üldine vaimne selgus; armastab valikuta kõike süüa; temast tuleks hea joogi, sest ta silmis on kõik võrdsed; pidev iha, soov millegi järele; keskmine jõukus; ei ole aus – valetab palju; heale vastab hea ja halvale halvaga; pidev halvakspanu; “must meel” – kalduvus negatiivsele mõtlemisele

Kui tiiger pinn-vinnide ja tossupilvede hämas põlema pistetakse

siis vaatame veel veidi, kes kuidas oma loom(a/e)tööd tutvustab
ja liigutame end päeva jätku suunas: ise ja ehitama!

(Eel)arvamused loomade kui sümbolite olemuse kohta pärinevad Tiibetist,
mina leidsin nad siit.