Liigu sisu juurde

Jeruusalemm: selline ta on

november 27, 2012

“KUI Jeesus ja apostlid tol teisipäeva õhtupoolikul templist väljusid, et Ketsemani laagrisse minna, ütles Matteus templile tähelepanu juhtides: „Meister, vaata, kuidas need hooned on ehitatud. Vaata neid massiivseid kive ja ilusaid kaunistusi, kas tõesti need hooned hävitatakse?” Ja kui nad edasi Õlimäe poole läksid, ütles Jeesus: „Te näete neid kive ja seda massiivset templit; tõesti, tõesti, mina ütlen teile: peagi on käes päevad, mil seal ei jää kivi kivi peale. Nad kõik kistakse maha.” Püha templi hävingu kirjeldus tekitas Meistri kannul kõndivates apostlites uudishimu, sest nad ei osanud kujutleda ühtki sündmust peale maailma lõpu, mis võiks templi hävingut põhjustada.”

Nii kirjutab Urantia raamat, 176. kiri.

Meil ongi siin teisipäev. Siiski: eeskõnelejaks Aviva, meie giid ning tegu särava hommikuspoolikuga.

Õlimägi on Jeruusalemmast ida pool, üle Kidroni oru asuv 830 m kõrgune ala. Siis, kui linn oli rangelt kaheks jaotatud, polnud juutidel siia asja. Ida-Jeruusalemm.

Vaatame Taaveti koja poole. Täna näeme seal eelpool kirjeldet moslemite Kaljutemplit, kuldne kuppel päikesekiirtes ergamas. Moria mägi… Siin oli kunagi Aabram Iisakut Jehhoovale ohvriks pakkunud, siia oli Taaveti sugu oma esimese templi ehitanud…

Linnamüür. Sedagi on uuristatud ja urgitsetud ja püütud Taaveti-aegset kinnitust leida, kuid paraku on müür korduvalt enne meie päevi maatasa tehtud, uuesti ehitatud… Nii et tänapäevase linnamüüri (vähemasti põhiliseks) ehitusajaks on siiski 16. saj, mil Jeruusalemm Ottomani impeeriumi osa oli.
Müüri pikkus on 4018 m, kõrgus keskmiselt 12 m ja paksus keskm 2, 5 m. Müüris on 34 vaateava ja 8 väravat. Vanalinna territoorium on u 1 ruutkilomeeter, jaguneb – kristlaste kvartal, juutide kvartal, moslemite kvartal, armeenlaste kvartal ja templiala.

Väravatega on ka vahva lugu: Uus värav, Damaskuse värav, Herodese värav, Lõvi värav, Sõnnikuvärav, Siioni värav ja Jaffa värav on väravad nagu väravad ikka. Aga 8., Kuldne värav paistab allolevalt fotolt:


Kui te fotot silmitsete, siis ilmselt taipate, mille poolest Kuldne värav veidi eriskummaline on 😉

Juudid usuvad, et Kuldne värav avaneb otsekui iseenesest siis, kui tegelik Messias tuleb. Üldiselt peaksid-võiksid siis ka kadunud ja taganutetud Templi müürid ise püsti tõusta. Ja surnud saavad siis üles tõusma ning Messiase kannul Templisse minema…

Et aga juudid on teada-tuntud ratsionaalne rahvas, siis kõige hinnatumad (ja kallimad) matmiskohad ongi Õlimäe külje peal ja kalmete kiviplaatide rida jookseb Kidroni orgu välja.

“Üks maailma kuulsamaid kohti , kuhu sajandite jooksul tahavad juudid maetud olla , on kalmistu Jeruusalemma Õlimäel „Har HaZeitim“ , mis eksisteerib juba ligi 3000 aastat. Mäe nõlval asub „Jad Avshalom“, matmiskoht , ehitatud Taaveti poja Absalomi poolt veel tema eluajal , kuna tal ei olnud lapsi , kes oleks teda mälestanud. Sealsamas asub prohvet Sakarja haud , kes avas kogu maailmale selle koha unikaalse iseärasuse. Sakarja prohvetisõna Moshiah’i tulekust ütleb : „Siis läheb I-sand välja ja sõdib nende paganate vastu nagu oma võitluspäeval , lahingupäeval. Sel päeval seisavad ta jalad Õlimäel , mis on Jeruusalemma ees ida pool ; ja Õlimägi lõhkeb keskelt pooleks , idast läände väga suureks oruks , sest pool mäge vajub põhja poole ja teine pool lõuna poole“(„Sakarja 14:3,4“). Sellest päevast algab lunastus. Midrash lisab sama salmide kohta , et just Õlimäel algab üleilmne surnute ülestõusmine. Sellepärast kõik juudid , kes selles teavad , tahavad olla ülestõusnute esireas” – kirjutab http://yechihamelech.livejournal.com/166281.html

Eks ta siis üks hüva koht ole :). Räägitakse, et idanaabrite tuntud lauljanna Allagi olla ostnud endale sinna matmispaiga.

Linnapanoraami annab päris uurida. Sel fotol keskplaanis Püha Haua kirik, mis toonastel aegadel linnamüüridest väljaspoole jäänud. Ei toimetatud hukkamisi ju linnas sees.

Linnamüüride vahel välja hakkas Jeruusalemm kasvama aastail 1862-67.

Surnuaed.

Vanades matusekommetes, kui surnukeha kõrbesse pandi, kaeti see kividega, et tuul ära ei viiks. Nüüd maetakse 24 tunni jooksul. Jalad lääne poole, et kui Messias Õlimäelt ilmub, siis oleks hea tõusta ja temaga koos 3. templi kerkimisele jõuda. Tuhastamine ei sobi juutidele, sest siis ei saa ju üles tõusta.

Hauamärk pannakse 30. päeval pärast matmist. Surnukeha mässitakse linadesse, kivid peale, selili. Lehtederiisumist ja küünalde põetamist siin ei toimu. 7 päeva mälestatakse lahkunut, kuid sabbati ajal tehakse vahe sisse. Samuti suurte juudi pühade ajal nagu paasapüha. Istutakse vaikides. Sõbrad tulevad ja teevad mõne hea teo, kui saavad.

Kui tahetakse haual käia, siis asetatakse mälestamiseks kiviplaadile väike kivike. Seda on ka siin näha:

Praeguseks on muidugi kohad seal surnuaial üsnagi välja müüdud, tuntud rabidele ja üldse – ca 15 tuh dollarit hauaplats.

Ossuaaridesse, spetsiaalsetesse keraamilistesse nõudesse korjatakse kuivanud kondid.

On ka surnuaia osad, kus plaanitsetakse pealematmist. Kui korrektne see ülestõusmise mõttes saab olema, seda veel rabid arutavad.

Ketsemani aed (Gethsemani)
Siin Jeesus palvetas ja rääkis oma jüngritega.
Kristuse palvetamiskoht enne ristilöömist. Ketsemani rohuaeda saatsid Jeesust kolm jüngrit: Peetrus, Jaakobus ja Johannes. Matteuse evangeeliumis on kirjas, et Kristus palus neil senikaua valvata, kui ta palvetab. Jeesus pöördus esimest korda jumala poole lootusrikka palvega: „ Minu isa, kui see võib olla, siis mingu seesinane karikas minust mööda, ometi mitte nõnda, nagu mina tahan, vaid nagu sina tahad.”

Muidugi jäid mehed-vennad soojas oodates magama, Jeesus rääkis Jumalaga, leppis karikaga, mis talle määratud oli, ning noomis pärast oma jüngreid, et neil küll vaim valmis, ent liha veel nõder.
Puude vanuseks aias öeldakse 2 tuh aastat, teised jälle, et poolteist tuhat. Noh –  soliidsed vanakesed on nad ometi:

Ketsemani aia naabruses on templirüütlite ehitatud Neitsi Maarja kirik ja … Aga minul läksid nad järjega veidi sassi, üks neist paljudest see siin kindlasti on 😛

Ja sisenemegi uuesti Jeruusalemma müüride vahele, sedapuhku siis päikesesiras.

Juutidele on Nutumüür Jeruusalemma pühim paik. Tegemist on ainsa säilmega kunagisest “Taaveti templist” (mina sain küll aru, et siiski 2. temlist, aga…) ja Aviva sõnul nutavad juudid siin taga kaotatud edemust maailmas ning unistavad Messiasest ning 3. templi kerkimisest.
Eks ta ole – kui Jeesuse sõnutsi pidi tehtama maatasa nii tempel kui ka Jeruusalemma müürid (see on ju tänaseks ka sündinud), nemad aga Jeesust ei tunnista, pigem oli nende rahvas see, kes eelistas armuandmist röövlile, siis… on tõesti, mida nutta. Mis siis, kui rabid eksivad Jeesuse rolli suhtes?

Täna on Nutumüür populaarne palvete esitamise koht mitte ainult juutidel.
Öeldi, et kirjutatud palved kogutakse kokku ja põletatakse rituaalselt.


Aga hästi on siin näha ka juudi maailmavaade võrdsusest: ikka 2/3 inimestele ning 1/3 inimese kaaslastele.

Vaid tuvikesed mahuvad nii maailmas kui ka Nutumüüril nõndaviisi ära, et pole vaja aeda vahele ehitada.

Nutumüüri äärest algab kitsas ja käänuline ristitee, Via Dolorosa. See on umbes kilomeetripikkune Kristuse kannatuste tee, mis lookleb põhiliselt mööda moslemite, aga ka kristlaste kvartaleid ning jõuab lõpuks ristilöömispaigani – Kristuse Haua kirikuni.
Soodne koht kaubitsemisekski, kas pole?

Kui tee meile ei tundu vaevaline, siis tasub meelde tuletada, et Jeesusel tuli  õlgadel rasket risti kanda.

Rada algab Lõviväravatest, mis on Kaljutemplile kõige lähemal.
Teel on märgistatud kohad, kus Jeesus peatus. Seal, kus sillutisekivid on laotud kaareks, tasub kõrvale vaadata, võib leida osutuse…

Kokku peatus ta 14 korral, 3 korral langes ta risti raskuse all maha.
Via Dolorosa viib lõpuks Kristuse Haua kirikuni.

Kuidas need lood autentsusega on, on raske öelda. Selle koha siin märkis ära (tegi kindlaks?) Rooma keiser Constantinuse ema, Konstantinoopoli Helena. Aasta oli siis 325 m.a.j. Veidi eemal oli ta leidnud ka jumalapoja haua ja Jeesuse risti. (Legend räägib, et oli olnud mitu risti. Aga kuna üks rist tervendas naise, kelle jalg oli gangreenis, siis see sai määravaks)

Osutatud kohta ta poeg Constantinus kiriku ehitaski. Tänapäeval ütleb uuriv religioonilugu, et tegemist on “traditsioonilise asukohaga”.

Kirik jääb Jeruusalemma kristlaste kvartalisse.
Ega seegi ehitis sõdades hävitamata jäänud. Ristisõdajad… Püha Haua uus ülesehitamine jne

Kolgata – tõlgitakse pealuu. Et siis pealuu kujuline kõrgendik. Kujundlik väljend Kolgata “mägi” on lisandunud kunagi hiljem, ümberkirjutiste käigus. Kõik evangelistid nimetavad seda siiski Kolgata nimeliseks paigaks (mitte mäeks).

Meie teekond on liikumine kesk rahvamasse.

Kivi – on kirikusse tõstetud jäänused toonasest maapinnast. Enne, kui roomlanna koha “avastas”, oli sel maaalal olnud kaks väikest kabelit.


Koht, mida austatakse kui paika, kuhu surnukeha ristilt alla tõsteti, viimaseks võidmiseks:

Ja hauakamber, kuhu ta osade autoriteetide arvates asetati:

Teised jälle arvavad, et ta asetati siiski sinna, kusl olnud vaba ootvel hauakamber,  praegu Süüria kabel.

On ka Adamale pühendatud kabel kui osa Püha Haua kirikust.  Müüt räägib, et Jeesus hukatud samas paigas, kuhu oli maetud Adam. Ja sellest tulenevalt siis selline sümbol.
Tähelepanu erotomaanid: see olla Maailma Naba, mida alloleval fotol usinasti katsutakse 😀

Armeenia kirikusse sisenemise seintesse olid kraabitud eri kaliibriga ristid. Ristirüütlite “allkirjad”, seletati.

Üldse võib öelda, et igasuguse süsteemse taipamise kirikust kui sellisest, kus on lööv ja altar ja… võib Püha Haua kirikus rahumeeli ära unustada. Siin on (võhiku jaoks) suht raskesti taibatav segadik ja seos mitmest (konkureerivast) ristiusu voolust. Territooriumite piirid, mida meie kui turistid ületasime nagu muuseas, on asjaosalistele ranged ja täitmiseks mõeldud. Suurim territoorium kirikust kuulub rooma katoliku kirikule, väiksem, aga seda olulisem (seal asub ristikoht ja peaaltar) kuulub kreeka katolikule. Frantsiskaanid, armeenia kirik, kopti kirik, süüria kabel… Peaaltari ette ja jumalateenistust pidama tohivad teised usud minna vaid ühel päeval aastas, jõuluõhtul.

Võibolla oleks taipamine kergem olnud, kuid meie sealviibimise ajal ummistasid ruume kümned ja kümned turistide grupid. Üle õla sain soomlaste  kirikuskeemi piiluda, sealt annab ühtteist välja lugeda, kel huvi:

Põnev, võimas, segane, erinevate rahvaste ja religioonide palvete ja palverändude keskpunkt – Püha Haua ja Ülestõusmise kirik.


Meie grupi seikluste hulka kuulus see, et kirikusse õnnestus meil kaotada grupi vanim, üle 80 a-ne kõbus tädikene… Et ta meid otsinud ja oodanud oli, siis aga koos soomlastega sööma läinud, selle saime hiljem teada. Aga ka meil tuli lõunapaus.

Muristan. Ajalooliselt (pärsia keelest) hospitali piirkond kristlaste kvartalis.

Vanim skeem Jeruusalemma kohta – Madaba mosaiik.
Madaba kaart (Madaba – linn Jordaanias) on vanim leitud kujutis Jeruusalemmast ning see on pärit 6.-7. sajandist pKr.
Muide, väljakaevamistel tuli päevavalgele Jaffa väravatest Siioni mäele viiva Vanalinna tee muistne eelkäija. See asus täpselt samas kohas, kus see kuulsa Madaba mosaiikkaardi järgi peaks olema.

Jõuame juudi kvartalisse:

Sünagoog

Mõned vaated Jeruusalemma tänavailt:

Siioni mäel on Neitsi Maarja Uinumise kirik.

See kirik ehitati 1906 kuni 1910, pärast seda, kui sultan Hamid kinkis maa Saksamaa keisrile Wilhelm II-le. Kristlaste uskumuste kohaselt jäi Jeesuse ema Maarja seal unne, sellest tuleb ka kiriku nimi: Dormitio Beatae Mariae Virgins.

Iisraeli suurimaks kuningaks peetakse Taavetit. Tema vereliinist pärinenud Jeesuski.
Taavet elas u 1004 – 965 e.m.a, tema ühendas juuda ja iisraeli hõimud, tõi pealinna Jeruusalemma. Ta sai Juudamaal kuningaks pärast Sauli surma, kui põhjapoolseid hõime valitsenud Iiboset suri, siis kogu riigis.
Vanas Testamendis on ta elu ja tegemisi palju kirjeldatud… kui palju sellest kinnitust leidnud on, kui suures osa tegu rahvaluulega – kes seda teab.
Kuningas Taaveti kuju Siioni mäel.


Muide – kassidest. Neid võis kohata palju, väljanägemise järgi – tundsid nad end hästi. Keda oli harva näha või kui siis ikka koos peremehe ja/või rihmaga – olid koerad.
Üks näidiseksemplar ka:


Jeruusalemmas asuv kristlaste tähtis pühapaik– Siioni mäel asuv Püha Õhtusöömaaja ehk Coenaculumi-ruum, milles (kusagil) toimus püha õhtusöömaaeg (ikka traditsiooni järgi)  – oli nii turistidest pungil, et – kuna tegemist oli lihtsalt ühe tühja ruumiga – ülevaatlikku fotot mul polegi.


Kreeklased leiavad, et Siioni mägi kuulub neile.

Juudid ka  –  hoone keldris asub juutide kuulsaima kuninga Taaveti haud.
Järjekordne näide sellest, KUI keeulised on omandisuhted sel maal.

Tuba asub Siioni mäele ehitatud hoone teisel korrusel, Uinumise kiriku lähedal.

Püha Õhtusöömaaja tuba on kristliku maailma pühaduselt neljas paik ning seal toimus usutavasti Jeesuse antud püha õhtusöömaaeg enne tema vahistamist. Uskumuse järgi oli see viimane söömaaeg enne surma, mis Jeesus koos jüngritega pidas.

Hoone tugisambad, võlvid, aknad ja teised gooti stiili arhitektuurielemendid näitavad, et hoone ehitasid ristisõdijad 13. sajandi alguses ning seda palju varasemast ajast pärinenud ehitise varemetele. Arheoloogiline uurimine on näidanud, et too varasem rajatis oli Jeruusalemma varakristlaste kirik-sünagoog.

Ja läbi tagahoovide ja Siioni värava – Jeruusalemma müüride vahelt välja:



Avivaga jätame hotellis jumalaga: “Tuleval aastal Jeruusalemmas,” selline ütlus juutidel.
Ja et ta muudkui oli palunud end mitte pildistada, kui ta pole selleks valmis, siis kasutasin viimast võimalust 😀

Õhtu.

Enne sööki ja pärast sööki.

Enne läheme oma minikambaga Yehuda Marketit otsima, s. t turule. Teeme tutvust trammiliiklusega – pilet tuleb enne paviljonis asuvast automaadist osta, see kehtib 1, 5 tundi.


Turul on teadagi – ikka põnevat vahtimist. Kas siis seesugust, mis suu vett jooksma võtab:

Või on  lihtsalt huvitav inimesi jälgida:

Pärast õhtusööki läheme kahekaupa – kes turgu, poode seirama; kes veel üht tiiru (õhtu)öises Jeruusalemmas kondama.

Lihtsalt on põnev tühjenenud tänavaid uurida…

Osaliseks sattuda kohaliku tähtsusega jalgpallimatšil…

Sisse kiigata lahti (ununud?) olevasse Armeenia kirikusse…

Saatmas täiskuu…

Käia veel kord Nutumüüri vaatamas, sedapuhku siis tuledesäras…

Ära rääkida” poseerima üks pesueht ortodoks…

Sattuda poolkogemata kohta, kus Pilatus Jeesuse üle kohut mõistis…

Selline päev siis, kuues ja kummaline Jeruusalemm.

2 kommentaari leave one →
  1. saladin permalink
    november 2, 2013 9:02 p.l.

    Phantastiline!!
    Tänuga,
    s

  2. Sigrid permalink
    märts 5, 2017 6:19 p.l.

    Tere!
    Lisatud fotod ja ausad kommentaarid tegid postituse lugemise nauditavaks ning aitavad kindlasti kahe nädala pärast orienteeruda Jeruusalemma vaatamisväärsuste virr-varris.
    Aitäh ja põnevaid reise!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

<span>%d</span> bloggers like this: