Ega ikka – laisk võib kah olla!
Õhtuspoolikul, ilmselgelt suurest šopingust oimetud, ei viitsinudki suurt muud teha, kui jalutasime rannapromenaadile õhtust sööma ja kohustuslikku sangriat tinistama.
Selle tegime ikka ka selgeks, et Hispaania kui Euroliidumaa keerab samuti taha. Omad kellad. Lõpeks on meil homme puhkusaja esimene kella-peale-minek.
Tibid käisid šoppamas!
Aga ega ei ole, vastupidavust pole ollagi! Koos mahlajoomapeatusega tuli hädine 4 tundi… siis oli mõlemil juba veits üle kõrigi.
Desigual sai olulise summa, aga nii mõnigi kaupmees veel.
Ilm hakkab Eestisse keerama…
Hommik Palmanovas. Pilvine ja
AINULT 18 kraadi Celsiust! Paar kodurõduvaadet siinkohal.
Ma jätsin saia söömata!
Mind on tabanud traditsiooniline “ei taha süüa!” Enekas on sigahädas…
Eriti läks hulluks see häda pärast pooleliitrilise paksu sulašokolaadi sissehigistamist, sest kakao-küsimise peale tikuvad kohalikud mõistmatut nägu tegema. Keeras pool päeva takkajärgi.
Hommikused äratused on isetekkelised: prügiautondus sõidab me akna alt läbi poole üheksa paiku.
Täna kurseerisime põhjasuunas. Naljakas oli, et taipasime otsida m.a.j 100-275 kummalisi varemeid, funktsioon teadmata… aga mitte ainumat viita või märget koha peal polnud. Peaaegu et koordinaatide baasil lõpuks siiski leidsimegi.
Vahemereni jõudsime ja… siesta-aeg ajab Eneka söögitarviduse pöördesse. Normaalselt süüa hakkab toidukohtadest saama parimal juhul 7 paiku õhtul, seegi aeg veel varajane.
Külades on teed fantastilised! Rajad, kus normaalse eestlasena arvaksin jalgrattaga mahtuvat, on kahesuunalised soššeed. Aga noor vilumus hakkab tekkima. Külgboksist rääkimata 🤣.
Senini on mõnus seiklemise ilm olnud – 24-25-26 kraadi celsiust. Homseks lubavad vihma. Otsustasime seelikud selga ja šoppama panna (pükse kinni-lahti tirida on kuradima tüütu).
Diagonaalis lõunarannikule
Jagelesime sõiduõpsidega küll, aga tugeva tiimitöö tulemusena õnnestus kiirteesid vältides saare lõunamatesse kaartesse tüürida.
Cala Pi, Vallgornera, Sa Rapita, Santanyi, Cala Figuera, Cala d’Or, Campos…
Kusagil äärelinnas oli gurmeeeine, aga üldiselt hääletas Enekas mu kääbikute hulgast välja. Vaat ei suuda kõiki söömaaegu täie eest kaasa ma teha! Äkki olen siiski päkapikk?
Kurseerime läänerannikut
24. Kuupäev
Täna õhtul tegin sügavamat tutvust mojitodega, sest eilsed sangriad tekitasid täitsa toreda peavalu.
Mäed, mida omajagu võtsime, polnud küll eriliselt kõrged, aga koosnesid alatihti ühest sõidurajast ja pimekurvidest, järelikult – huvitavad.
Mingid linnakesed. Põhjarannikult Banyalbufar, siis Galilea ja Calvia… Parkimisega on raskusi, eriti, kui Sa pole suurlinlane, kes ei ole meister külgboksinduses.
Ei või olla! Kolmapäev…
Ilmamaa+kas 